Аватары и анимация на GIFr.ru

Tere Tulemast, meie blogi!

23. oktoober 2009


ME OLEME VAGANDID!

Keskaeg.

22. oktoober 2009











Keskaja mõiste:
Ø termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul
Ø ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele
Ø renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi
Ø = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga).


Keskaja piirid:
ALGUS -
· 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine
· 476 - Lääne-Rooma riigi langemine
LÕPP -
· 1492 - Kolumbus avastas Ameerika
· 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli
· 1520 - reformatsiooni algus Eestis
· 1558 – Liivimaa Sõja algus
· 1560 – Härgmäe lahingu ehk Omuli lahingu
· = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus

Keskaja periodiseerimine:
VARAKESKAEG
5.-11.saj.kp.
· feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
· valitseb naturaalmajandus
· perioodi lõpul algab linnade kujunemine
· feodaalne killustatus
KÕRGKESKAEG
11.saj.kp.-14.saj.lõpp
· valitseb feodaalne korraldus
· kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
· areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
· tsunftikäsitöö õitseaeg
· kaubanduse areng
· algab tsentraliseeritud riikide teke
HILISKESKAEG
15.saj.-16.saj.algus
· keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
· kapitalistliku majanduse tekkiminine


LÄÄNIKORD e. FEODALISM
Feodalism on suhteliselt vastuoluline mõiste, millega tavaliselt iseloomustatakse keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslikku korraldust. Feodalism oli keskaja riigi- ja ühiskonnakorralduse põhialuseks. Feodaalkorraldus kujunes välja Frangi riigis ja levis sealt teistesse Euroopa piirkondadesse.
· Tekke põhjused:
Ø tekkis vajadus tugeva ratsaväe järele (Frangi riik sõdis palju piiride laiendamiseks)
Ø samas varustus kallis, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud
Ø probleemi lahendamiseks jagati ustavatele alamatele maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse
Ø maa saaja kohustus sissetuleku eest:
· muretsema omale varustuse
· ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse
· vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel)

Feodaalne killustatus:
Ø feodalism kujunes välja Frangi riigis Karl Suure valitsemisajaks 8.saj.
Ø Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).
Ø Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama:
· suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal
· suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel omatahtsi makse koguda ja pidada kohut; kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile siseneda).
Ø koos läänikorralduse e. feodalismi väljakujunemisega algas ka feodaalse killustatuse periood:
· kuningate võim vähenes ( nad olid “esimesed võrdsete seas”)
· kuningate täielik kontroll ja ülemvõim kehtis ainult nende isiklikes maavaldustes- domeenides, mis oma suuruselt olid sageli võrreldavad suurfeodaalide maavaldustega.
· suurfeodaalide võim ja sõltumatus kuningast kasvas
· riigid jagunesid väiksemateks feodaalvaldusteks, mis olid üksteisega pidevalt sõjajalal


SEISUSLIK KORD:
Keskajal olid inimesed jaotatud 3 seisusesse e. inimeste rühma:
Ø neil oli ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund
Ø inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus:
I seisus vaimulikud
Ø kuni 13.saj. tavaliselt feodaalide nooremad või füüsiliselt nõrgad pojad (NB! seaduslikud järeltulijad tsölibaadi nõude tõttu vaimulikel puudusid)
Ø alates 13.saj. pärines enamus vaimulikke linlaste ja talupoegade hulgast
Ø ülesanne- kanda hoolt inimeste hingeõnnistuse eest
Ø privilegeeritud ja maksudest vabastatud
II seisus feodaalid e. aadlikud
Ø elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine
Ø privilegeeritud ja maksudest vabastatud
III seisus talupojad, käsitöölised, kaupmehed
Ø moodustasid enamuse rahvastikust ( ~95 - 96 %), varakeskajal peamiselt talupojad
Ø pidasid üleval I ja II seisust

NATURAALMAJANDUS:
· s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud.
· Naturaalmajandus oli omane varasele keskajale:
Ø talupojad tootsid ise toidupoolise, riided, tööriistad jne.
Ø feodaali varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised
Ø osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa
Ø vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu
Ø raha peaaegu käibel polnud
Ø sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid
Ø inimeste elatustase oli madal

TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL:
· kogu maa kuulus keskajal feodaalidele või kirikule
· maale rajasid feodaalid oma majapidamise - mõisa
· mõisa maavaldused olid jagatud kaheks:
Ø mõisamaa (mida harisid pärisorjadest tp-d)
Ø talumaa
· talupojad moodustasid keskajal ~90 % rahvastikust ; pole ühtne:
vabatalupojad
Ø isiklikult vabad
Ø nende kohustused mõisa suhtes olid normeeritud (rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent)
pärisorised tp-d
Ø isiklik vabadus puudus
Ø sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga)
Ø täitsid erinevaid koormiseid feodaalile
sulasrahvas
Ø maata talupojad


Talupoegade koormised:
Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks!
Ø teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine
Ø loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud)
Ø raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk-järgult hakkas asendama teotööd.
Ø abiellumis- ja pärandusmaks
Ø isikumaks e. pearaha
Ø kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid)
Ø kirikukümnis
Ø feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid)

Keskaeg Eestis.

11. aprill 2009

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) – 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida.

Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu.

Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule.

Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised:

Liivi ordu
Saare-Lääne piiskopkond
Tartu piiskopkond
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu.

Eesti lossid ja klostrid

17. jaanuar 2009