Keskaja mõiste:
Ø termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul
Ø ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele
Ø renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi
Ø = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga).
Keskaja piirid:
ALGUS -
· 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine
· 476 - Lääne-Rooma riigi langemine
LÕPP -
· 1492 - Kolumbus avastas Ameerika
· 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli
· 1520 - reformatsiooni algus Eestis
· 1558 – Liivimaa Sõja algus
· 1560 – Härgmäe lahingu ehk Omuli lahingu
· = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus
Keskaja periodiseerimine:
VARAKESKAEG
5.-11.saj.kp.
· feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
· valitseb naturaalmajandus
· perioodi lõpul algab linnade kujunemine
· feodaalne killustatus
KÕRGKESKAEG
11.saj.kp.-14.saj.lõpp
· valitseb feodaalne korraldus
· kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
· areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
· tsunftikäsitöö õitseaeg
· kaubanduse areng
· algab tsentraliseeritud riikide teke
HILISKESKAEG
15.saj.-16.saj.algus
· keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
· kapitalistliku majanduse tekkiminine
LÄÄNIKORD e. FEODALISM
Feodalism on suhteliselt vastuoluline mõiste, millega tavaliselt iseloomustatakse keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslikku korraldust. Feodalism oli keskaja riigi- ja ühiskonnakorralduse põhialuseks. Feodaalkorraldus kujunes välja Frangi riigis ja levis sealt teistesse Euroopa piirkondadesse.
· Tekke põhjused:
Ø tekkis vajadus tugeva ratsaväe järele (Frangi riik sõdis palju piiride laiendamiseks)
Ø samas varustus kallis, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud
Ø probleemi lahendamiseks jagati ustavatele alamatele maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse
Ø maa saaja kohustus sissetuleku eest:
· muretsema omale varustuse
· ilmuma sõja korral maa-andja väeteenistusse
· vajadusel toetama ka rahaliselt (N: sõjavangist lunastamisel)
Feodaalne killustatus:
Ø feodalism kujunes välja Frangi riigis Karl Suure valitsemisajaks 8.saj.
Ø Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).
Ø Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama:
· suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal
· suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel omatahtsi makse koguda ja pidada kohut; kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile siseneda).
Ø koos läänikorralduse e. feodalismi väljakujunemisega algas ka feodaalse killustatuse periood:
· kuningate võim vähenes ( nad olid “esimesed võrdsete seas”)
· kuningate täielik kontroll ja ülemvõim kehtis ainult nende isiklikes maavaldustes- domeenides, mis oma suuruselt olid sageli võrreldavad suurfeodaalide maavaldustega.
· suurfeodaalide võim ja sõltumatus kuningast kasvas
· riigid jagunesid väiksemateks feodaalvaldusteks, mis olid üksteisega pidevalt sõjajalal
SEISUSLIK KORD:
Keskajal olid inimesed jaotatud 3 seisusesse e. inimeste rühma:
Ø neil oli ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund
Ø inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus:
I seisus vaimulikud
Ø kuni 13.saj. tavaliselt feodaalide nooremad või füüsiliselt nõrgad pojad (NB! seaduslikud järeltulijad tsölibaadi nõude tõttu vaimulikel puudusid)
Ø alates 13.saj. pärines enamus vaimulikke linlaste ja talupoegade hulgast
Ø ülesanne- kanda hoolt inimeste hingeõnnistuse eest
Ø privilegeeritud ja maksudest vabastatud
II seisus feodaalid e. aadlikud
Ø elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine
Ø privilegeeritud ja maksudest vabastatud
III seisus talupojad, käsitöölised, kaupmehed
Ø moodustasid enamuse rahvastikust ( ~95 - 96 %), varakeskajal peamiselt talupojad
Ø pidasid üleval I ja II seisust
NATURAALMAJANDUS:
· s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud.
· Naturaalmajandus oli omane varasele keskajale:
Ø talupojad tootsid ise toidupoolise, riided, tööriistad jne.
Ø feodaali varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised
Ø osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa
Ø vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu
Ø raha peaaegu käibel polnud
Ø sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid
Ø inimeste elatustase oli madal
TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL:
· kogu maa kuulus keskajal feodaalidele või kirikule
· maale rajasid feodaalid oma majapidamise - mõisa
· mõisa maavaldused olid jagatud kaheks:
Ø mõisamaa (mida harisid pärisorjadest tp-d)
Ø talumaa
· talupojad moodustasid keskajal ~90 % rahvastikust ; pole ühtne:
vabatalupojad
Ø isiklikult vabad
Ø nende kohustused mõisa suhtes olid normeeritud (rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent)
pärisorised tp-d
Ø isiklik vabadus puudus
Ø sunnismaised e. kinnistatud maa külge (feodaal võis osta ja müüa ainult koos maaga)
Ø täitsid erinevaid koormiseid feodaalile
sulasrahvas
Ø maata talupojad
Talupoegade koormised:
Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks!
Ø teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine
Ø loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud)
Ø raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk-järgult hakkas asendama teotööd.
Ø abiellumis- ja pärandusmaks
Ø isikumaks e. pearaha
Ø kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid)
Ø kirikukümnis
Ø feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid)